Friday, January 31, 2014
Thursday, January 30, 2014
Mida see suhtekorraldaja siis ikkagi teeb?
Sellest on juba kuhjaga üle kümne aasta möödas, kui mu õeke teatas, et läheb õppima suhtekorraldust. Seni olid kõik teadnud, et temast saab kas hambaarst või moedisainer. Keegi ei teadnud, mis see suhtekorraldus üldse tähendab. Hiljem tunnistas ta, et ega ta isegi päris täpselt seda ei teadnud.
Andsin endast kõik, et oma oivikust vanema õe üüratutes jälgedes mitte käia - hankisin endale isegi täiesti teemavälise kõrghariduse. Kuid siin ma nüüd seisan ja teisiti ma ei saa! Olen suhtekorraldaja, töötan agentuuris, unistan sellest, et kõik mu kliendid oleksid head ja ilusad. Mida nad kahtlemata ka on.
Küsimus, millega tegeleb suhtekorraldaja, saadab igat suhtekorraldajat aga jätkuvalt. Välja arvatud neid, kelle ema, vanaema või vanavanaema on Aune Past või Marju Lauristin, kuid neid on teatavasti väga vähe. Minu vanaema jaoks jääbki ilmselt minu igapäevatöö müsteeriumiks, vaatamata sellele, et ta poole oma elust töötas ENSV ühes populaarseimas ettevõttes sisuliselt müügi- ja turundusjuhina. Olen kuulnud ka kolleegidelt, kuidas nende esiemad küsivad, kas nad loevad jätkuvalt päev läbi lehti.
Tõele au andes on lehtede lugemine suhtekorraldaja elus luksus, millele leiab aega vaid õhtuti või nädalavahetustel. Ja kui kõik need päevad meediamüra sees töötad, kui väga sa neid uudiseid siis päeva lõpus ikka lugeda ihkad...
Keegi jagas minuga kunagi üht vahvat pilti, mis näitab ideaalselt seda, milllised arvamused on inimestel suhtekorraldusest. Olgu see pildike siis teerajajaks sellele kirjapesale, kus püüan killukeste kaupa avada seda, milline on tegelikult elu ühes PR-agentuuris.
Andsin endast kõik, et oma oivikust vanema õe üüratutes jälgedes mitte käia - hankisin endale isegi täiesti teemavälise kõrghariduse. Kuid siin ma nüüd seisan ja teisiti ma ei saa! Olen suhtekorraldaja, töötan agentuuris, unistan sellest, et kõik mu kliendid oleksid head ja ilusad. Mida nad kahtlemata ka on.
Küsimus, millega tegeleb suhtekorraldaja, saadab igat suhtekorraldajat aga jätkuvalt. Välja arvatud neid, kelle ema, vanaema või vanavanaema on Aune Past või Marju Lauristin, kuid neid on teatavasti väga vähe. Minu vanaema jaoks jääbki ilmselt minu igapäevatöö müsteeriumiks, vaatamata sellele, et ta poole oma elust töötas ENSV ühes populaarseimas ettevõttes sisuliselt müügi- ja turundusjuhina. Olen kuulnud ka kolleegidelt, kuidas nende esiemad küsivad, kas nad loevad jätkuvalt päev läbi lehti.
Tõele au andes on lehtede lugemine suhtekorraldaja elus luksus, millele leiab aega vaid õhtuti või nädalavahetustel. Ja kui kõik need päevad meediamüra sees töötad, kui väga sa neid uudiseid siis päeva lõpus ikka lugeda ihkad...
Keegi jagas minuga kunagi üht vahvat pilti, mis näitab ideaalselt seda, milllised arvamused on inimestel suhtekorraldusest. Olgu see pildike siis teerajajaks sellele kirjapesale, kus püüan killukeste kaupa avada seda, milline on tegelikult elu ühes PR-agentuuris.
Subscribe to:
Posts (Atom)